Igasuguse õppimise osaks on refleksioon. Refleksioon on eneseanalüüs oma rolli, tegevuse, eesmärkide ja nende aluseks olevate arusaamade mõtestamiseks. Reflekteerides annab inimene oma tegevusele sisu ja tähenduse ning see on aluseks järgnevate tegevuste planeerimisele. Refleksioon on tegelikult asi, mida me teeme kogu aeg– mistahes uue idee või kogemuse üle mõtisklemine ongi refleksioon. Oma kogemuse üle reflekteerimise põhiline eesmärk on arengu ja õppimise toetamine.

Järgnevalt pakume õpitu reflekteerimiseks SOLO taksonoomial põhinevat mudelit, mille abil saad analüüsida Kübereetika juhtumite lahendamise käigus õpitut ja mõõta oma teadmisi kübereetika valdkonnas.

​

Palun hinda järgnevalt, milline allolevatest väidetest kirjeldab hetkel Sinu teadmisi kübereetikast ning loe, mida saaksid veel parandada: 

​

​

1. Vajan abi, et aru saada kübereetikast ja arutleda eetikateemadel.

 

​

​

2. Ma tavaliselt suudan vastata kübereetika alasele küsimusele, andes ühe ühiku informatsiooni.

​

​

​

3. Ma tavaliselt suudan vastata kübereetika alasele küsimusele, andes mitu ühikut informatsiooni.

 

​

 

4. Ma märkan eetilise probleemi erinevaid külgi ja suudan selgitada, kuidas need omavahel seotud on, tuues erinevaid näiteid oma arusaamise illustreerimiseks.

​

 

​

5. Ma mõistan eetiliste küsimuste erinevaid tahkusid, näen nendevahelisi seoseid ja suudan rakendada oma teadmisi kübereetiliste dilemmade lahendamisel.

 

​

 

 

​

​

Allikas:

Aru, M. ( 2010). Juhendmaterjal Kuidas praktikast õppida? Tartu. (koostatud raamatu põhjal: H. Frederick Sweitzer, Mary A. King. ((2008). Edukas praktika: õppimine kogemuse kaudu. Tartu Ülikooli Kirjastus).

​

​